Virolaisia sananlaskuja

Viron kieli eli eesti (eesti keel, vanh. maakeel) on itämerensuomalainen kieli eli suomen lähisukukieli.

Suuri osa näistä on suomalaisille helposti ymmärrettäviä.

A

   Aasta ei tunne aastat (EVS) (Aasta = vuosi)
   Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost (EVS)
   Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks (EVS)
   Aastad pole vennaksed (EVS)
   Abi aiast, vari võrgust (EVS) (Abi = apu)
   Aeg aitab arstida (EVS) (Aeg = aika)
   Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale (EVS)
   Aeg annab abi (head nõu; arutust) (EVS)
   Aeg annab head nõu
   Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju (EVS)
   Aeg koolitab (EVS)
   Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid (EVS)
   Aeg küpsetab asju (EVS)
   Aeg lõpetab leinapäevad (EVS)
   Aeg maksab raha (EVS)
   Aeg on õnne asutaja (EVS)
   Aeg parandab haavad, aga jätab armid (EVS)
   Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks (EVS)
   Aeg võidab viimaks vaenu (EVS)
   Aeg õpetab albi targemaks (EVS)
   Aega ei saa (või) rahaga osta (EVS)
   Aega kurel koolda, kuni soo sulab (EVS)
   Aega läheb (kulub), asja saab (EVS)
   Aegamööda asi parem (EVS)
   Aegamööda asjad käivad (EVS)
   Aegamööda saab härg jänesele järele
   Agan leiva jätk, humal õle jätk (EVS)
   Agan leivajätku, humal õllejatku (EVS)
   Aganik on kevadine leivakast (EVS)
   Aganik peab kehva aitama (EVS)
   Ahi ahne, pada nõid (EVS) (Ahi = uuni)
   Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma (EVS)
   Ahju peal ei saa kindraliks (EVS)
   Ahju taga laisa ase (EVS)
   Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud (EVS)
   Ahne kõht ei saa iialgi täis (EVS)
   Ahnus ajab auku (EVS)
   Aituma, anna veel! (EVS)
   Aituma eest hea küll (EVS)
   Aitumal andjale, kassi kandjale (EVS)
   Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise (EVS)
   Aja tühi asjale, karga ise kannule (EVS)
   Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab (EVS)
   Aja viidad, asja saad (EVS)
   Amet ei küsi leiba (EVS) (Amet = ammatti)
   Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota (EVS)
   Amet kõik, mis leiba annab (EVS)
   Ametil kuldpõhi all (EVS)
   Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees (EVS)
   Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas (EVS)
   Ametmees armas mees, kalamees kallis mees (EVS)
   Ametmees leiab leiba igal pool (EVS)
   Andja hea mees, tagasinõudja paha mees (EVS)
   Andja käsi ei alane (EVS)
   Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi) (EVS)
   Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud (EVS)
   Anna aega, aeg annab head nõu! (EVS)
   Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
   Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
   Anna au ülemale ja alamale! (EVS)
   Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
   Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka! (EVS)
   Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks (EVS)
   Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki (EVS)
   Anna põllule, põld annab sinule! (EVS)
   Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa) (EVS)
   Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi (EVS)
   Arg koer hoiab nahka (EVS) (Arg = pelokas)
   Arg koer nahka ei müü (EVS)
   Arg koer, terve nahk (EVS)
   Arm mõjub enam kui hirm (EVS)
   Armas laps, kibe vits (EVS)
   Armastus ei päri aastaid taga (EVS) (Armastus = rakkaus)
   Armastus on pime (EVS)
   Armastus sünnib armust (EVS)
   Armastusel on kakskümmend paari silmi peas (EVS)
   Armu juurde ei aeta hirmuga (EVS)
   Armul ei ole põhja (EVS)
   Asjata ei saa asja ajada (EVS)
   Au ei anta asjata ega tarkust tasuta (EVS) (Au = kunnia)
   Au enam kui hea põli (EVS)
   Au maksab raha (EVS)
   Au sellele, kes au väärt (teeninud) (EVS)
   Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga (EVS)
   Aus mees nähes, kelm kuuldes (EVS)
   Aus nimi kallim kui kuld (EVS)
   Aus silma ees, kelm selja taga (EVS)
   Aus võtmas, kelm tagasi andmas (EVS)
   Ausat meest ei hammusta keegi (EVS)
   Austa tööd, töö austab sind (EVS)

E

   Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad (EVS)
   Ees lukk, taga taba, võti minu taskus (EVS)
   Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest (EVS)
   Ega aega ole aiateibast võtta (EVS)
   Ega amet leiba küsi
   Ega ema vits lapsele liiga tee (EVS)
   Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi (EVS)
   Ega hiir viljasalve sure (EVS)
   Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse (EVS)
   Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane (EVS)
   Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
   Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
   Ega kõht ole narrida (EVS)
   Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale (EVS)
   Ega kõik lumi lange lagedale (EVS)
   Ega lakkudes kõht täis saa (EVS)
   Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab (EVS)
   Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene (EVS)
   Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud (EVS)
   Ega Liisa Liisut tunne (EVS)
   Ega maa vilja sigata, vaid taevas (EVS)
   Ega magajale kassile hiir suhu jookse (EVS)
   Ega mari enne maha lange kui küpseks saanud (EVS)
   Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse (EVS)
   Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha (EVS)
   Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe (EVS)
   Ega määritud ratas karju (EVS)
   Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta (EVS)
   Ega oma silm peta (EVS)
   Ega pajust palki saa (EVS)
   Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku (EVS)
   Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene (EVS)
   Ega pill peret toida, pill toidab kõrtsimaid (EVS)
   Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse (EVS)
   Ega puust pulma tehta ega au aiateibast (EVS)
   Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole (EVS)
   Ega raha taskus karju (EVS)
   Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure (EVS)
   Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku) (EVS)
   Ega sõda soola, leiba too (EVS)
   Ega surnud vares enam lenda (EVS)
   Ega suu kulu (EVS)
   Ega suu sarvest ole (EVS)
   Ega söök mehe suhu jookse (EVS)
   Ega talv taevasse jää (EVS)
   Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed (EVS)
   Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb (EVS)
   Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
   Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
   Ega unest rõõska saa (EVS)
   Ega vale vaka alla jää (EVS)
   Ega venelane mõõgaga selja taga seisa (EVS)
   Ega vihm (lumi) taeva jää (EVS)
   Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu (EVS)
   Ega võõra silma tule vett (EVS)
   Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima (EVS)
   Ega üksi lauldes või elada (EVS)
   Ei asja ees ega teist taga (EVS)
   Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest (EVS)
   Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits (EVS)
   Ei kaht asja või korraga teha (EVS)
   Ei kahte head või saada (EVS)
   Ei kirikupäev võlgu jää (EVS)
   Ei kusagil noka nõu aita (EVS)
   Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
   Ei maial ole osa ega näljasel leent (EVS)
   Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames (EVS)
   Ei märjale maale ole vett vaja (EVS)
   Ei naine naljalt teist lähe kiitma (EVS)
   Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb (EVS)
   Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad (EVS)
   Ei ole nii uteke kui näöst näitab (EVS)
   Ei ole rutul rooga ega maial magu (EVS)
   Ei ole seda väärt, mis sööb (EVS)
   Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud (EVS)
   Ei ole töid, ei ole leiba (EVS)
   Ei ole veel Tartus käinud (EVS)
   Ei riie meest ehi, mees ehib riiet (EVS)
   Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud (EVS)
   Ei saa puust poega ega laastust last (EVS)
   Ei talv anna, vaid talv tahab (EVS)
   Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud (EVS)
   Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht (EVS)
   Ei viga ämmal, minial mitu viga (EVS)
   Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes (EVS)
   Ei virgal puudu tööd ega laisal aega (EVS)
   Ei või kaht surma surra (EVS)
   Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud (EVS)
   Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb (EVS)
   Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab (EVS)
   Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees (EVS)
   Ei ükski sünni targaks (EVS)
   Eineta ei või elada (EVS)
   Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome, sinna ta ka jäi (EVS)
   Eks ükskord puutu näpud ikka põhja (EVS)
   Ela ise, lase teisi ka elada (EVS)
   Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
   Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi) (EVS)
   Elu hullem kui põrgus (EVS)
   Elust surma pisut sammu (EVS)
   Ema arm igaks ajaks (EVS) (Ema = äiti)
   Ema edevus, tütre takistus (EVS)
   Ema ees, tütar kannul (EVS)
   Ema hellitab, isa karistab (EVS)
   Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega (EVS)
   Ema mees ei ole ikka lapse isa (EVS)
   Ema piim kosutab, võõras piim kahandab (EVS)
   Ema pilli tantsib pere (EVS)
   Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe (EVS)
   Ema sureb, isa põgeneb (EVS)
   Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni (EVS)
   Ema tuntud, isa tundmata (EVS)
   Ema väga vana, tütar liiga noor (EVS)
   Enam andel jätku kui ahnel kõhtu (EVS)
   Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
   Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja (EVS)
   Enam tehakse nõuga kui jõuga
   Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal (EVS)
   Enam vana kasukas kui uus kuub (EVS)
   Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
   Endine ei aita, kui praegune ei kõlba (EVS)
   Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda (EVS)
   Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
   Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi (EVS)
   Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
   Enne mõtle, pärast ütle (EVS)
   Enne saab külla küljest kui nälja otsast (EVS)
   Enne surma ei ole keegi tark (EVS)
   Enne talve küntud, pool rammutud (EVS)
   Enne tarvis isu, siis lusikat (EVS)
   Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse (EVS)
   Enne veski, pärast veskilised (EVS)
   Enneaegsed lapsed ei jää elama (EVS)
   Ennem lähed ise, kui et laiska käsid (EVS)
   Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib (EVS)
   Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
   Ennem saab külla otsast kui nälja otsast (EVS)
   Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi (EVS)
   Esimene vasikas läheb ikka aia taha (EVS)
   Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb (EVS)
   Ette söödud leib on kibe (EVS)
   Ettekartmine parem kui takkakahetsemine (EVS)
   Ettevaatamine on kõige tarkuse ema (EVS)

H

   Habe kasvab kärmemini kui aru (EVS) (Habe = parta)
   Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu (EVS)
   Habe vanataadi ilu (EVS)
   Haige (vigane) laps emale kõige armsam (EVS)
   Haigus on surma käsk (EVS) (Haigus = sairaus)
   Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta (EVS)
   Haigus toidab ise (EVS)
   Hakka peast kinni, saad sabasse! (EVS)
   Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja (EVS)
   Halb kaup haiseb (EVS)
   Haledus ajab silmad paisuma (EVS)
   Hall pea kisub haua poole (EVS)
   Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
   Haned lähevad, hallad käivad; luiged lähevad, lund (lumi) tuleb (EVS)
   Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta (EVS)
   Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra karjas, kõik karjuvad (EVS)
   Harakas ei sünni varesega paari (EVS)
   Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse (EVS)
   Harva harak sea seljas, vana vares igapäev (EVS)
   Harva kehva pajas seapea (EVS)
   Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita (EVS)
   Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki (EVS) (Hea = hyvä)
   Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega) (EVS)
   Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head (EVS)
   Hea härg sööma, verisarv vedama (EVS)
   Hea ilm ei riku kuube ega kasukat (EVS)
   Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski (EVS)
   Hea kerjata, kui kott käes (EVS)
   Hea kiidab kaunist paremat (EVS)
   Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks (EVS)
   Hea laps kasvab vitsata (EVS)
   Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
   Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski (EVS)
   Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata) (EVS)
   Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda (EVS)
   Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab (EVS)
   Hea naine vaese varandus (EVS)
   Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
   Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski (EVS)
   Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
   Hea on uneski hea (EVS)
   Hea parema kannupoiss (EVS)
   Hea põli ajab hukka (EVS)
   Hea räägib paremat taga (EVS)
   Hea sõna ei tee kahju (EVS)
   Hea sõna leiab hea paiga (EVS)
   Hea sõna mahub igale poole (EVS)
   Hea sõna parem kui 100 rubla (EVS)
   Hea sõna sööb (võidab) võõra väe (EVS)
   Hea teha, aga paha vastata (EVS)
   Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla (EVS)
   Hea õlu näitäb oma au välja (EVS)
   Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse (EVS)
   Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi (EVS)
   Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga (EVS)
   Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes (EVS)
   Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi (EVS)
   Head teod unuvad varsti (EVS)
   Heal ajal saadud, pahal ajal peetud (EVS)
   Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma (EVS)
   Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid) (EVS)
   Heal tööl käib kasu kannul (EVS)
   Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele (EVS)
   Heategu leiab harvasti tänu (EVS)
   Heategu leitakse eest (EVS)
   Heateo palk - kuri malk (EVS)
   Heida sõbraks, aga mitte korraga! (EVS)
   Heinamaa on põllu peremees (ema) (EVS)
   Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi (EVS)
   Heldus lubab, kehvus keelab (EVS)
   Herits kiidab ennast, õige mees teist (EVS)
   Hilbud naeravad, nartsud nutavad (EVS)
   Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi (EVS)
   Hilja on saksa rutt (EVS)
   Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla (EVS)
   Hilp ees lööb taluka taga surnuks (EVS)
   Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas (EVS)
   Hirmul on suured silmad (Hirm = pelko)
   Hirmuta kasvab, auta elab (EVS)
   Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
   Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad (Hobune = hevonen)
   Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks karva (EVS)
   Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal! (EVS)
   Hoia suu kinni, süda jahtub ära! (EVS)
   Hoidjal osa, kaitsjal kasu (EVS)
   Hommik on õhtust targem (Hommik = aamu)
   Hommikul kiida aset, õhtul ilma! (EVS)
   Hommikune töö kuld, õhtune muld (EVS)
   Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! (EVS)
   Hoobelda kergem kui teha (EVS)
   Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast (EVS)
   Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta (EVS)
   Hooletus ees, õnnetus taga (EVS)
   Hooletus ja õnnetus on seltsimehed (EVS)
   Hooletus on laisa ema (EVS)
   Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
   Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast (EVS)
   Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka (EVS)
   Hoolsam kodu, ausam ahju peal (EVS)
   Hukka läinud head humalad, kahju kalleist linnastest (EVS)
   Hulga maa peal läheb tihane mõtuseks (EVS)
   Hulgusel kodu kõikjal
   Hulk kokki, lahja leem (EVS)
   Hulk teeb hulga töö (EVS)
   Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd (EVS)
   Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära (EVS)
   Hullu last ei paluta pulma (EVS)
   Hullul peal (joodikul) on palju vaeva (EVS)
   Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga (EVS)
   Hundid söönud, lambad terved
   Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab (EVS) (Hunt = susi)
   Häbenemine ei teota tütarlast (EVS)
   Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale) (EVS) (Häbi = häpeä)
   Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi (EVS)
   Häbi nii suur kui häbenetakse (EVS)
   Häbi rääkida, vaev vait olla (EVS)
   Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja (EVS) (Häda = hätä)
   Häda ajab (õpetab) paluma, hea põli hooplema (EVS)
   Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi (EVS)
   Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella (EVS)
   Häda hull, ei mees (EVS)
   Häda koolitab (õpetab) mehe targaks (EVS)
   Häda kõige asja alustus (EVS)
   Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda elada kavalate inimeste seas (EVS)
   Häda murrab ka raua katki (EVS)
   Häda puis, häda mais (EVS)
   Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla) (EVS)
   Häda suurem kui käsk (EVS)
   Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad (EVS)
   Hädalisel pole hända taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas (EVS)
   Hädas leiab inimene viis nõu (EVS)
   Häid sõpru hädä-ajal läheb sada loe peale (EVS)
   Hõiska siis, kui mäele saad (EVS)

I

   Iga aeg küsib oma tööd taga (EVS)
   Iga algus on raske (ränk) (EVS)
   Iga jalg teeb isejälgi (EVS)
   Iga juttu ei või uskuda (EVS)
   Iga king vajutab (pigistab) oma jalga (EVS)
   Iga (kõik) katsetöö on raske (EVS)
   Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma (EVS)
   Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja (EVS)
   Iga mari pole maasikas (EVS)
   Iga pilli järele ei saa tantsida (EVS)
   Iga päev ei ole pühapäev (EVS)
   Iga päev toob isetööd (EVS)
   Iga sammu vaata ette, enne kui astud (EVS)
   Iga töö ajab oma aega taga (EVS)
   Iga vili saab omal ajal küpseks (EVS)
   Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas (EVS)
   Igal asjal kaks otsa (EVS)
   Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter (EVS)
   Igal inimesel omad head ja vead (EVS)
   Igal maal oma viis (EVS)
   Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu (EVS)
   Igal oinal oma mihklipäev
   Igal pool hea, kodus kõige parem
   Igal talul oma taar, igal perel oma viis (EVS)
   Igamees kiidab ennast, rebane oma saba (EVS)
   Igamees kiidab oma kapsaid (EVS)
   Igamees kiidab oma, vaene kotti (EVS)
   Igamees teab, kust ta king pigistab (EVS)
   Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta (EVS)
   Igavam ootus kui lootus (EVS)
   Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole (EVS)
   Igaühel (mehel) ise mõtted (EVS)
   Igaühel oma armas (EVS)
   Igaüks enese poole (EVS)
   Igaüks oma seltsiga (EVS)
   Igaüks oma õnne sepp (EVS)
   Igaüks omaga, vaene sant kotiga (EVS)
   Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
   Igaüks takka tark, ette ei tea keegi (EVS)
   Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb (EVS)
   Ika kant lõikab
   Ikka abi saab, kui arstitakse (EVS)
   Ilm õpetab hilja (EVS)
   Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse (EVS)
   Ilm teeb, ilm sööb (EVS)
   Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta (EVS)
   Ilma jutt kui merelaine (EVS)
   Ilma suud ei jõua ükski sulgeda (EVS)
   Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse (EVS) (Ilu = kauneus)
   Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi (EVS)
   Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru (EVS)
   Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid (EVS)
   Ilus hobune, ilusad valjad (EVS)
   Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi
   Ilus nägu, paha tegu (EVS)
   Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, paha pesta peenikesta (EVS)
   Ilus õun, uss sees (EVS)
   Inimene ei kasva karistuseta (EVS) (Inimene = ihminen)
   Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt (EVS)
   Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks (EVS)
   Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale (EVS)
   Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks (EVS)
   Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab) (EVS)
   Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe (EVS)
   Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas
   Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma (EVS)
   Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud (EVS)
   Inimene peab enam mõtlema kui rääkima (EVS)
   Inimene püüab raha, raha hinge (EVS)
   Inimene saab töö eest, lind laulu eest (EVS)
   Inimene õpib niikaua kui elab (EVS)
   Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub (EVS)
   Inimese nägu ununeb, teod ei unune (EVS)
   Inimese tahtmine on ta taevariik (EVS)
   Isa (ema) süda laste küljes (EVS) (Isa = isä)
   Isa hirm kõigeks eaks (EVS)
   Isa kogub, poeg pillutab (EVS)
   Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine (EVS)
   Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees (EVS)
   Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! (EVS)
   Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
   Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa (EVS)
   Isa sõna enam kui ema vits (EVS)
   Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu
   Ise ees, ise rees, ise ree pära peal (EVS)
   Ise mees, ise mehike (EVS)
   Ise tarkus, ise kavalus (EVS)
   Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste

J

   Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu (EVS)
   Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse (EVS)
   Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa (EVS)
   Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka (EVS)
   Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
   Jagajale jäävad näpud
   Jagajale jäävad sõrmed paljaks (EVS)
   Jalahoop surmahoop (EVS)
   Jalg seina, hambad varna (EVS) (Jalg = jalka)
   Joobnud tuntakse jalust (EVS) (Joobnud = juopunut)
   Jooda meest, küll mees näitab oma taba (EVS)
   Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka (EVS) (Joodik = juoppo)
   Joodikud kukuvad pehmesti (EVS)
   Joodikul joodiku õnn (EVS)
   Julge hundi rind on rasvane (Julge = rohkea)
   Julge koer müüb vahel naha (EVS)
   Julge pead toidab, arg suretab (EVS)
   Julgele hundile tuleb pea ots (EVS)
   Julgus ei aita Jumala vastu (EVS) (Julgus = rohkeus)
   Julgus ei varja sõjameest surma eest (EVS)
   Julgus on suurem kui vägi (EVS)
   Julgus tõstab, julgus tapab (EVS)
   Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese (EVS)
   Jutt suurem kui asi (EVS) (Jutt = puhe)
   Jutt tuleb jutust, kõne kõnest (EVS)
   Jänes šampust ei joo
   Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel (EVS)
   Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS)
   Jõua aegamööda! (EVS)
   Jõudu mööda igaüks elab (EVS)
   Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab tuttu kätte) (EVS)

K

   Kaaren kaarna silma välja ei noki (EVS) (kaaren = korppi)
   Kaaren lepib kaarnaga (EVS)
   Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad (EVS)
   Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead (EVS)
   Kade kaob, karvad jäävad suitsema (EVS)
   Kade langeb ikka iseenese mõõka (EVS)
   Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse (EVS)
   Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse (EVS)
   Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu (EVS)
   Kadedus katkub oma kana (EVS)
   Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad (EVS)
   Kahel ikka kahe nõu (EVS)
   Kahele surra liig, kolmele elada vähe (EVS)
   Kahju ei tule kell kaelas (EVS) (Kahju = vahinko)
   Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga (EVS)
   Kahju õpetab mehe kavalaks (EVS)
   Kahju päästab silmad lahti (EVS)
   Kahju teeb targaks (EVS)
   Kaja oskab iga keelt (EVS)
   Kaks kassi ei sünni ühte kotti (EVS)
   Kaks kolmat ei jätä (EVS)
   Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait (EVS)
   Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla (EVS)
   Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks (EVS)
   Kaks uhket ei või üheskoos käia (EVS)
   Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem (EVS)
   Kali, ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS)
   Kana otsid, muna kaotad (EVS)
   Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett (EVS)
   Kannatajal ikka kaks otsa (EVS)
   Kannatus võidab kõik (EVS)
   Kapsad ei kasva kastmata (EVS)
   Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt! (EVS)
   Kari kaitseb karja (EVS)
   Karjatee peal ei kasva rohtu (EVS)
   Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam (EVS)
   Karukasukas ei karda külma (EVS)
   Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud? (EVS)
   Kask ei kasva kuuse kännu peale (EVS)
   Kass ja koer ei lepi iial kokku (EVS)
   Kass paneb saba pandiks (EVS)
   Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse (EVS)
   Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu (EVS)
   Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast laadale (EVS)
   Kassil saba koormaks
   Kaste jäljelt küntakse kulda (EVS)
   Kaste on vihma karjapoisike (EVS)
   Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest (EVS)
   Kasvab saak, kasvab himu (EVS)
   Katsudes kasvab rammu, vaadates himu (EVS)
   Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus (EVS)
   Kaua kits kiitusega elab (EVS)
   Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi (EVS)
   Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla (EVS)
   Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad (EVS)
   Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles (EVS)
   Kaugelt kägu kuulus (EVS)
   Kaup vanem kui meie (EVS)
   Kauple kui juut, maksa kui saks! (EVS)
   Kavalale kannikas, narrile naeru (EVS)
   Kavalus ja himu on vennad (EVS)
   Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis (EVS)
   Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni (EVS)
   Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja (EVS)
   Keelatud vili on magus
   Kehv suvi, lahja sügis (EVS)
   Kehvuse pada keedab kesi (EVS)
   Kel amet, sel leiba (EVS)
   Kel anda, sel võtta (EVS)
   Kel hool, sel koor (EVS)
   Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega (EVS)
   Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud (EVS)
   Kel kavalust, sel tarkust (EVS)
   Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus (EVS)
   Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus (EVS)
   Kel käed rüpes, sel nälg kõhus (EVS)
   Kel käpud, sel upud (EVS)
   Kel lauda ees, sel lauda taga (EVS)
   Kel nälg, sel jalad (EVS)
   Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta (EVS)
   Kel pole tööd, otsib tööd (EVS)
   Kel püksid jalas, küll see naise saab (EVS)
   Kel raha, sel sõpru (EVS)
   Kel suur tulek, sel suur minek (EVS)
   Kel suurem suu, sel suurem õigus (EVS)
   Kel tarkus peas, sel ohjad peos (EVS)
   Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd (EVS)
   Kelle jalg tatsub, selle suu matsub (EVS)
   Kelle katuse all, selle võimuse all (EVS)
   Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab (EVS)
   Kelle käsi liigub, selle suu maigub (EVS)
   Kelle laps, selle nimi (EVS)
   Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan (EVS)
   Kelle sõna kuuled, selle sulane oled (EVS)
   Kelle tubakas, selle tuli (EVS)
   Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad
   Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust (EVS)
   Kellest süda täis, sellest räägib suu (EVS)
   Kelm kiidab ennast, õige mees teisi (EVS)
   Kelm petab kelmi (EVS)
   Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber (EVS)
   Kerge lubada, aga mitte anda (EVS)
   Kerge lubada, raske täita (EVS)
   Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta (EVS)
   Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu laidetakse (EVS)
   Kergem laita kui paremini teha (EVS)
   Kes aega viidab, see aega saab (EVS)
   Kes edasi ei lähe, läheb tagasi (EVS)
   Kes ees, see mees (EVS)
   Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada (EVS)
   Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski (EVS)
   Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa (EVS)
   Kes ei taha paluda, see saata merele (EVS)
   Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma (EVS)
   Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema (EVS)
   Kes ei täna piskust, ei täna paljust (EVS)
   Kes ei tööta, see ei söö
   Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab (EVS)
   Kes enne nii tark kui pärast (EVS)
   Kes enne veskile tuleb, enne järge saab (EVS)
   Kes hauas, see hinnas. (EVS)
   Kes head otsib, parema leiab (EVS)
   Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma (EVS)
   Kes heast paremat otsib, see pahema leiab (EVS)
   Kes hirmuta kasvab, see armuta elab (EVS)
   Kes hoiab, ei õhka (EVS)
   Kes hästi määrib, hästi sõidab (EVS)
   Kes hästi tahab surra, peab hästi elama (EVS)
   Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia (EVS)
   Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab (EVS)
   Kes jõuab ilma pilli tantsida? (EVS)
   Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia) (EVS)
   Kes kannatab, see kaua elab (EVS)
   Kes kardab, ei kahetse (EVS)
   Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse (EVS)
   Kes kassi ei toida, toidab hiiri
   Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
   Kes kaua ootab, kauni saab (EVS)
   Kes kaugel käib, palju näeb (EVS)
   Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema (EVS)
   Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab (EVS)
   Kes koerust teeb, see kolkida saab (EVS)
   Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb (EVS)
   Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa (EVS)
   Kes korjab, see leiab (EVS)
   Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld (EVS)
   Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab (EVS)
   Kes külje kõrvetanud, tunneb tule (EVS)
   Kes küsib vaese valust ehk kerjaja tühjast kõhust (EVS)
   Kes kõik pühad ärä peab, see kõik näljad ärä näeb (EVS)
   Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb (EVS)
   Kes kõikide meele pärast tahab olla (tahtmist täita), ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita) (EVS)
   Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab (EVS)
   Kes kõneleb, sel õigus (EVS)
   Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub (EVS)
   Kes kõverust külvab, viletsust lõikab (EVS)
   Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale (EVS)
   Kes leplik heaga, see leplik pahaga (EVS)
   Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe) (EVS)
   Kes magab, on vaene (EVS)
   Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool (EVS)
   Kes mees sööb, see mees lööb (teeb) (EVS)
   Kes mees ühest, see mees teisest (EVS)
   Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab (EVS)
   Kes noorelt nobe, see virk vananagi (EVS)
   Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga (EVS)
   Kes oma last armastab, see teda ka karistab
   Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab) (EVS)
   Kes palju laenab, pea leinab (EVS)
   Kes palju lobiseb, palju valetab (EVS)
   Kes palju näeb, palju õpib (EVS)
   Kes palju otsib (valib), pahema saab (EVS)
   Kes palju teeb, see palju saab (EVS)
   Kes pandib, see sandib (EVS)
   Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi (EVS)
   Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad maast kasvavat (EVS)
   Kes pärast naerab, naerab kõige paremini! (EVS)
   Kes põhja joob, poja saab (EVS)
   Kes põldu toidab, seda toidab põld jälle (EVS)
   Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida (EVS)
   Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise
   Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni (EVS)
   Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma (EVS)
   Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt (EVS)
   Kes talguid suudab vorstega sööta (EVS)
   Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu (EVS)
   Kes teab, mitu tuult jalgade all (EVS)
   Kes tegi? Ise tegi (EVS)
   Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb (EVS)
   Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
   Kes tera ei korja, vakka ei saa (EVS)
   Kes tuult külvab, tormi lõikab (EVS)
   Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama (EVS)
   Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga (EVS)
   Kes tööd teeb, leiba leiab (EVS)
   Kes tööd teeb, mustaks saab (EVS)
   Kes tööd teeb, on rikas ja nõid (EVS)
   Kes tööd teeb, see rõõmu näeb (EVS)
   Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi (EVS)
   Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma (EVS)
   Kes valetab, see varastab (EVS)
   Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa (EVS)
   Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma (EVS)
   Kes vara üles tõuseb, leiab õnne (EVS)
   Kes varest valib, kui tedreparv ees (EVS)
   Kes varga eest võib seista (EVS)
   Kes viimasena naerab, naerab paremini
   Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole (EVS)
   Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna (EVS)
   Kes õigust laidab, teotab iseennast (EVS)
   Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks (EVS)
   Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule (EVS) (Kevad = kevät)
   Kevadine muda enam kui sügisene sööm (EVS)
   Kevadine päev, sügisene nädal (EVS)
   Kevadine vesi tark, sügisene loll (EVS)
   Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab (EVS)
   Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas) (EVS)
   Kibe sõna kihutab vihale (EVS)
   Kibemest tuli, sõnast tüli (EVS)
   Kidsi annab kirstust, helde omast suust (EVS)
   Kiida koerale lihasööki! (EVS)
   Kiida päeva, kui magama lähed! (EVS)
   Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed! (EVS)
   Kiitus on rumalate lõks (EVS)
   Kiivit toob kindatäie, koovit koormatäie, kurg kuhja lagedalt (EVS)
   Kindel kaup keelab tüli (EVS)
   Kingitud hobuse suhu ei vaadata (EVS)
   Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta! (EVS)
   Kinnas kotti, pöial matti
   Kiri ei valeta, kirjatekijad valetavad (EVS) (Kiri = kirje)
   Kirik keset küla (EVS) (Kirik = kirkko)
   Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli (EVS)
   Kivi ei jahvata ühe poolega (EVS)
   Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest (EVS)
   Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab (EVS)
   Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda (EVS)
   Kodust varast ei saa valvata (EVS)
   Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi (Koer = koira)
   Koerad aga - kolkida (EVS)
   Kogujal pillaja kannul (EVS)
   Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit (EVS)
   Kohtuskäik kurnab raha kukrust ja kustutab tule paja alt (EVS)
   Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla (EVS)
   Kohus kestab, ülekohus kaob (EVS)
   Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse (EVS)
   Kohus on kolm päeva vanem kui maailm (EVS)
   Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda
   Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud (EVS) (konn = sammakko)
   Konn krooksub kevadel (EVS)
   Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla (EVS)
   Konn tahab härja suuruseks saada (EVS)
   Konnad head küll, kui kalu ei ole (EVS)
   Kook ei täida üksi kõhtu (EVS) (kook = leivos)
   Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder parast (EVS)
   Kopik hoiab rubla (EVS) (kopik = kopeekka)
   Kopiku eest asja, rubla eest kära (EVS)
   Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub (EVS)
   Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal (EVS)
   Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb (EVS)
   Kosuta põldu, siis annab leiba (EVS)
   Kubjas on keskel (= kõht) (EVS)
   Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale (EVS)
   Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab (EVS)
   Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi (EVS)
   Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul (EVS)
   Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind (EVS)
   Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta (EVS)
   Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu (EVS)
   Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem (EVS)
   Kui isa sureb, siis ema kõduneb (EVS)
   Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima) (EVS)
   Kui kaks kaubal, siis kolmas kõrval (EVS)
   Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt (EVS)
   Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu (EVS)
   Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada (EVS)
   Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi (EVS)
   Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis (EVS)
   Kui kont terve, küll kont liha kasvatab (EVS)
   Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! (EVS)
   Kui kõht täis, ei maitse leib (EVS)
   Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu (EVS)
   Kui küüt kurdab, on leib otsas (EVS)
   Kui laastu on, siis pada ei külmeta (EVS)
   Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber (EVS)
   Kui last karistad, siis ära pärast kahetse (EVS)
   Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega (EVS)
   Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid (EVS)
   Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata (EVS)
   Kui palju patusel head vaja on (EVS)
   Kui peremees kottu ärä, siis viis vaja (EVS)
   Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada (EVS)
   Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog (EVS)
   Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! (EVS)
   Kui raha räägib, on ilm vait (EVS)
   Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule (EVS)
   Kui saab sant, saab ka juht (EVS)
   Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi (EVS)
   Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist (EVS)
   Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks (EVS)
   Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile (EVS)
   Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled! (EVS)
   Kui töö lõpeb, lõpeb leib (EVS)
   Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata) (EVS)
   Kui tööd teed, tee, et tänatakse! (EVS)
   Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi (EVS)
   Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel (EVS)
   Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast (EVS)
   Kuidas ema, nõnda tütred (EVS)
   Kuidas isa ees, nõnda poeg taga (EVS)
   Kuidas kana, nõnda muna (EVS)
   Kuidas karjane, nõnda kari; kuidas valgus, nõnda vari (EVS)
   Kuidas kaup, nõnda hind (EVS)
   Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
   Kuidas küla minule, nõnda mina külale (EVS)
   Kuidas küli, nõnda vili (EVS)
   Kuidas külvad, nõnda lõikad
   Kuidas känd, nõnda käbi (EVS)
   Kuidas känd, nõnda võsu (EVS)
   Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab (EVS)
   Kuidas looma toidad, nõnda ta veab (EVS)
   Kuidas maa, nõnda marjad (mood) (EVS)
   Kuidas maa, nõnda usk (EVS)
   Kuidas mees, nõnda palk (EVS)
   Kuidas metsa hõigatakse, nõnda mets vastu kostab (EVS)
   Kuidas mänd, nõnda kasu (EVS)
   Kuidas mõtted, nõnda teod (EVS)
   Kuidas nimi, nõnda vili (EVS)
   Kuidas pakk, nõnda talb (EVS)
   Kuidas pea, nõnda kübar (EVS)
   Kuidas peremees, nõnda sulane (EVS)
   Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub (EVS)
   Kuidas rahvas, nõnda riie (EVS)
   Kuidas saadud, nõnda söödud (EVS)
   Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu (EVS)
   Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle (EVS)
   Kuidad söödad, nõnda lüpsad (EVS)
   Kuidas tamm, nõnda tõru (EVS)
   Kuidas tibu, nõnda tervis (EVS)
   Kuidas töö, nõnda palk (EVS)
   Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel (EVS)
   Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma (EVS)
   Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema (EVS)
   Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg (EVS)
   Kukk tegema, härg sööma (EVS)
   Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna (EVS)
   Kurbus sööb südant nagu rooste rauda (EVS) (kurbus = suru)
   Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga
   Kurg toob kevadel uued saapad (EVS) (Kurg = kurki)
   Kuri ei karda Jumalat ega inimesi (EVS) (Kuri = paha)
   Kuri keel teravam kui nuga (EVS)
   Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti (EVS)
   Kuri kõne (jutt) rikub head kombed (EVS)
   Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks (EVS)
   Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast (EVS)
   Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata (EVS)
   Kuri võtab kulbist, paha pajast (EVS)
   Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna (EVS)
   Kurja hea vastu on maailma viis (EVS)
   Kurja keele eest ei pääse kuhugi (EVS)
   Kurjad naised - hurjutada (EVS)
   Kurk kulutab enam kui käed teenivad (EVS)
   Kus argipäev hästi, sel harva halvasti (EVS)
   Kus ei ole aset, ei ole asja (EVS)
   Kus ei ole hirmu, ei ole armu (EVS)
   Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut (EVS)
   Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm (EVS)
   Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
   Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
   Kus häda otsib, leiab häda (EVS)
   Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel) (EVS)
   Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi (EVS)
   Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb (EVS)
   Kus kiitust, seal laitust (EVS)
   Kus konn saadud, seal konn söödud (EVS)
   Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad (EVS)
   Kus kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab (EVS)
   Kus kõnelejaid, seal kuulajaid (EVS)
   Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha (EVS)
   Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas (EVS)
   Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas (EVS)
   Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva (EVS)
   Kus palju koos, sinna kogub veel juurde (EVS)
   Kus palju päid, palju mõtteid (EVS)
   Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole (EVS)
   Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat (EVS)
   Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad (EVS)
   Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid (EVS)
   Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde (EVS)
   Kus saun, seal eestlased
   Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe (EVS)
   Kus suitsu, seal sooja (EVS)
   Kus surm, seal muld (EVS)
   Kus tegijaid, seal nägijaid (EVS)
   Kus tuld, seal suitsu (EVS)
   Kus vai pääseb, kui nui pihta annab (EVS)
   Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde (EVS)
   Kus vähe tuld, seal palju suitsu (EVS)
   Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi (EVS)
   Kus õhtu, seal öömaja (EVS)
   Kust tuul, sealt meel (EVS)
   Kust võatakse, sealt väheneb (EVS)
   Kutsumata võõrad, teadmata roog (EVS)
   Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu (EVS)
   Kuulab, et suu ila tilgub (EVS)
   Kuule palju, räägi (kõnele) pisut! (EVS)
   Kuulmas tõsi, nägemas vale (EVS)
   Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar (EVS)
   Kuus viga, seitsmes surm (EVS)
   Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia (EVS)
   Küla söömad küllili, oma söömad otsekohe (EVS)
   Külaleib magusam kui oma (EVS)
   Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
   Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe (EVS)
   Küll asi võib veel teiseks (teisiti) minna (EVS)
   Küll häda õpetab sandi lugema (laulma) (EVS)
   Küll kaasik kasvatab ja paju painutab (EVS)
   Küll leib saab sööja, sai sõtkuja (EVS)
   Küll mees oma mehe tunneb (EVS)
   Küll nälg õpetab sandi paluma (EVS)
   Küll pikk aeg vaagub kord hauale (EVS)
   Küll pikk päev jõuab õhtule (EVS)
   Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb (EVS)
   Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk (EVS)
   Küllap elu õpetab (EVS)
   Küllus ajab uhkeks (EVS)
   Külm ajab käed põue (EVS)
   Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale (EVS)
   Külm kisub kindad karmanist välja (EVS)
   Külm paneb lindude aidaukse lukku (EVS)
   Külm teeb jalad alla (EVS)
   Külm teeb vete üle sillad (EVS)
   Külva head, siis kasvab head (EVS)
   Küsija suu pihta ei lööda
   Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja (EVS)
   Küsija suu peale ei lüüa (EVS)
   Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele (EVS)
   Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema (EVS)
   Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära (EVS)
   Küüru teise seljas näeb igamees (EVS)
   Käbi ei kuku kännust kaugele (EVS)
   Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi (EVS)
   Käed teevad tööd, pea toidab (EVS)
   Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet (EVS)
   Käsi puusas, täi taskus (EVS)
   Käsk vanem kui käsutäitja (EVS)
   Kätel otsid, jalal leiad (EVS)
   Kätel pühad, kõhul paast (EVS)
   Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi (EVS)
   Kõht isand, sina ta sulane (EVS)
   Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas (EVS)
   Kõht teab paremini kui kell oma aega (EVS)
   Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas (EVS)
   Kõht vaevab kehva enam kui rikast (EVS)
   Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem (EVS)
   Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse (EVS)
   Kõik ajab oma aega taga (EVS) (Kõik = kaikki)
   Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale! (EVS)
   Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub) (EVS)
   Kõik ei ole saamapäevad, muist on ikka söömapärvad (EVS)
   Kõik herned ei kee korraga pehmeks (EVS)
   Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud (EVS)
   Kõik kased ei kasva ühepikkuseks (EVS)
   Kõik kosilased on rikkad (EVS)
   Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi (EVS)
   Kõik omal ajal (EVS)
   Kõik pilved ei anna vett (EVS)
   Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed (EVS)
   Kõik sügised ei ole salvetäidjad (EVS)
   Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised (EVS)
   Kõik varandus ei aita surma vastu (EVS)
   Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla (EVS)
   Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis (EVS)
   Kõnele muudega vähe, enesega palju (EVS)
   Kõrtest kubu korjatakse (EVS)
   Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik (EVS) (Kõrts = kapakka)
   Kõrts kuradi kabel (EVS)
   Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele (EVS)
   Kõrtsipink on tõrvane (EVS)
   Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki (EVS)
   Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja (EVS)
   Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna (EVS)
   Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi
   Kõver käsi teeb uksed lahti (EVS)

L

   Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua (EVS)
   Laen kerge anda, raske tagasi saada (EVS)
   Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed (EVS)
   Laena suu külasse, söö ise läbi külje (EVS)
   Laenaja leiab enam laitust kui tänu (EVS)
   Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane (EVS)
   Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku (EVS)
   Lahtine suu ei jää nälga (EVS)
   Laisa linna ei leita kusagil (EVS)
   Laisa päev pikk
   Laisa tööpäev ikka homme (EVS)
   Laida meest, mitte mehe mütsi
   Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
   Laisk koer, hea õnn (EVS)
   Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale) (EVS)
   Laisk ootab, kuni päev looja läheb (EVS)
   Laisk sureb enne surma laiskuse pärast (EVS)
   Laisk susi ei saa lammast (EVS)
   Laisk teeb ikka laupäeva õhtu (EVS)
   Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad (EVS)
   Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele (EVS)
   Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind (EVS)
   Laiskus läheb naha vahele (EVS)
   Laiskus on kuradi peapadi (EVS)
   Laiskus on rumaluse ori (EVS)
   Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis (EVS)
   Laps ikka enam kui laast (EVS)
   Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta (EVS)
   Laps narmus, siga karvus (EVS)
   Laps noorem, jalg kärmem (EVS)
   Lapse kümnes on kerge maksta (EVS)
   Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
   Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa (EVS)
   Lapsel valutab sõrm, emal süda (EVS)
   Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku (EVS)
   Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem (EVS)
   Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale (EVS)
   Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita (EVS)
   Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega (EVS)
   Lausutud sõna lagub (EVS)
   Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse (EVS)
   Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast (EVS)
   Leib vaese sai (EVS) (Leib = leipä)
   Leib vanem kui meie (EVS)
   Lesk on katuseta hoone (EVS)
   Libe keel kaval petis (EVS)
   Libe keel, kibe meel (EVS)
   Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra väe (EVS)
   Liha ei kasva kondita ega puu oksata (EVS)
   Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata (EVS)
   Liha otsib, kondi leiab (EVS)
   Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele (EVS)
   Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast (EVS)
   Lihane keel lõikab luise kaela maha (EVS)
   Lihata võib elada, ei leivata (EVS)
   Lihunik vahib rätsepa aknast välja (EVS)
   Liig kõverdamine murrab puu (EVS)
   Liikjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse (EVS)
   Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks (EVS)
   Linna saia sarved paistavad silma (EVS)
   Lobasuul koera suu, jänese süda (EVS)
   Loetud raha ei keela varga käppa (EVS)
   Loll hommikul, loll õhtul (EVS) (Loll = tyhmä)
   Loodetuul on taeva luud (EVS)
   Lootus hea mees (EVS)
   Lootus sureb viimasena
   Lubaja hea mees, pidaja veel parem (EVS)
   Lusikaga antud, kulbiga võetud (EVS)
   Lustipidu ajab mõne korra kurja idu (EVS)
   Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud (EVS)
   Luu liha valijale, koor leiva algajale (EVS)
   Lühike au, suur häbi (EVS)
   Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima (EVS)
   Läheb silmist, läheb meelest (EVS)
   Läheb tütar toasta, läheb töö toasta (EVS)
   Lõigatud laps kardab nuga (EVS)
   Lõikuse ajal on kannad kurdid (EVS)
   Lõõke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja
   Lõpeb üks töö, algab teine töö (EVS)
   Lõpp iga asja kroon (EVS)
   Lõpp (ots) hea, kõik hea (EVS)
   Lõpul igaüks tark (EVS)
   Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga - ükskõik (EVS)

M

   Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis (EVS)
   Maa katab kõik kõverused kinni (EVS)
   Maa (mulla) põues magus magada (EVS)
   Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord (EVS)
   Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks (EVS)
   Maarjapäev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik (EVS)
   Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
   Madal mets saab enne maasika kui kõrge (EVS)
   Madisepäev annab kanale võtme kätte (EVS)
   Madleena annab hädaleiba, Jaagub suure kaku (EVS)
   Madu poetab naha, aga ei poeta paha (EVS)
   Magab sõba, ei maga sõbaalune (EVS)
   Magades ei leia keegi leiba (EVS)
   Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära (EVS)
   Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt (EVS)
   Magaja koer ei taba varast (EVS)
   Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda (EVS)
   Magaja uni ja tegija töö ei lõpe (EVS)
   Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg (EVS)
   Magajal und, tegijal tööd (EVS)
   Magu müüjal, magu ostjal (EVS)
   Magus petab maia ära (EVS)
   Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
   Maias maitseb, kärsitu katsub (EVS)
   Maius mao põletab (EVS)
   Maja ilma meheta kui õu ilma koerata (EVS) (Maja = talo)
   Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita (EVS)
   Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta) (EVS)
   Meega püütakse maiast (EVS)
   Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib (EVS) (Mees = mies)
   Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud (EVS)
   Mees, kes petab, narr, kes petta laseb (EVS)
   Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib (EVS)
   Mees kõrtsis, hobune põrgus (EVS)
   Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu) (EVS)
   Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge (EVS)
   Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles (EVS)
   Mees pulmas, hobu põrgus (EVS)
   Mees püüab hüljest, hüljes meest (EVS)
   Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku (EVS)
   Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
   Mees silmas, võlg meeles (EVS)
   Mees tuntakse mütsist, naine tanust (EVS)
   Meest mõõdetakse mõistusest (EVS)
   Meest sõnast, härga sarvest
   Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil (EVS)
   Mehe ilu ja koti jämedus on üks (EVS)
   Mehe kont maksab ikka raha (EVS)
   Mehe poeg näeb mõnda (EVS)
   Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas (EVS)
   Mehel mehe süda (EVS)
   Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama (EVS)
   Merel silmad, metsal kõrvad (EVS)
   Meretagune tuleb, ei tule maa-alune (EVS)
   Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja (EVS)
   Mesi karu lõksu meelitab (EVS) (Mesi = hunaja)
   Mesi peiul, viha naisemehe suus (EVS)
   Mesi suus, sapp südames (EVS)
   Mesileib minnes, saiakakk saades (EVS)
   Mets vaese mehe kasukas (Mets = metsä)
   Metsal silmad, seinal kõrvad (EVS)
   Metsas talupoja õigus (EVS)
   Mida armsam laps, seda valusam vits (EVS)
   Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
   Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb (EVS)
   Mida enam päid, seda enam tahtmisi (EVS)
   Mida enam saab, seda enam tahab (EVS)
   Mida enam saad, seda enam läheb (EVS)
   Mida enam tuult, seda enam tuld (EVS)
   Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled (EVS)
   Mida higisem nahk, seda magusam leib (EVS)
   Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
   Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud (EVS)
   Mida kõrtsis kõneled, seda külas kuuled (EVS)
   Mida madalam maja, seda magusam leib (EVS)
   Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad (EVS)
   Mida pikem juus, seda lühem mõistus (EVS)
   Mida pisem keha, seda suurem süda (EVS)
   Mida rohkem aega, seda parem töö (EVS)
   Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm (EVS)
   Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta (EVS)
   Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake) (EVS)
   Mida suurem kala, seda paksem leem (EVS)
   Mida vaesem sant, seda suurem kott (EVS)
   Mida vaiksem tuul, seda lähem torm (EVS)
   Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad (EVS)
   Mida varem, seda parem (EVS)
   Mida vähem jõudu, seda enam kiusu (EVS)
   Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust (EVS)
   Millal savine vesi selgeks saab (EVS)
   Mina härra, sina härra, - kes siis kotikandja? (EVS)
   Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma (EVS)
   Mine kulli küüsist saaki kiskuma (EVS)
   Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi (EVS)
   Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi (EVS)
   Mine tuult kinni püüdma (EVS)
   Mine vihma käest ära, satud räästä alla (EVS)
   Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima (EVS)
   Mis aitab istumine, kui ei aita astumine (EVS)
   Mis ajast, see arust (EVS)
   Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub (EVS)
   Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
   Mis hirm toob, seda hirm sööb (EVS)
   Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb (EVS)
   Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga (EVS)
   Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta (EVS)
   Mis Juku õppinud, seda Juhan teab (EVS)
   Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga) (EVS)
   Mis kala keegi otsib, selle ta saab (EVS)
   Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
   Mis kaunis, see kallis (EVS)
   Mis keegi teab, see ei söö leiba (EVS)
   Mis kindel kinda sees, see seisab meeste ees (EVS)
   Mis kirves otsib, seda kirves leiab (EVS)
   Mis kits kitsele annab, kui isegi närib haavakoori (EVS)
   Mis kopikuks loodud, on kopik (EVS)
   Mis kurel viga, kui herned nina all (EVS)
   Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema (EVS)
   Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda (EVS)
   Mis meelelt, see keelelt
   Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde (EVS)
   Mis möödas, see meelest (EVS)
   Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida (EVS)
   Mis noormees teeb, seda vanamees rikub (EVS)
   Mis noorus kogub, seda vanus leiab (EVS)
   Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule! (EVS)
   Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab (EVS)
   Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on (EVS)
   Mis sa teed, teed iseenesele! (EVS)
   Mis sa teisele teed, seda tehakse sulle (EVS)
   Mis saab, ikka kurgust alla (EVS)
   Mis sant see, kel pole kotti (EVS)
   Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu (EVS)
   Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni! (EVS)
   Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole (EVS)
   Mis süda vihkab, seda silm ei ihka (EVS)
   Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel (EVS)
   Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast (EVS)
   Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis (EVS)
   Mis täna tehtud, see homme hooleta (EVS)
   Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad (EVS)
   Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta (EVS)
   Mis viga tuld teha, kui tunglad ees (EVS)
   Mis vihaga tehakse, läheb viltu (EVS)
   Mis võtja võtab, kui andja ei anna (EVS)
   Mis ühele hea, see teisele paras (EVS)
   Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd (EVS)
   Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane (EVS)
   Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas (EVS)
   Mul rutt ees, sul taga (EVS)
   Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva (EVS)
   Muna ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees muna muna vastu vaheta (EVS)
   Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed? (EVS)
   Mune enne, kaaguta siis! (EVS)
   Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka (EVS)
   Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab külje all, hooli põues põletab (EVS)
   Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, vesi silmis (EVS)
   Mure murrab mehe, valu vaeselapse (EVS)
   Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole (EVS)
   Mure teeb mustaks, häda halliks (EVS)
   Murra vitsa, kui vits veel nõrk! (EVS)
   Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad (EVS)
   Musul mulla magu (EVS)
   Müts mehe au (EVS)
   Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas (EVS)
   Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega (EVS)
   Märjal maal pole vihma vaja (EVS)
   Mõisas lase käsi käia (EVS)
   Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära (EVS)
   Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga (EVS)
   Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki (EVS)
   Mõistsid alata, mõista lõpetada (EVS)
   Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos) (EVS)
   Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata (EVS)
   Mölder elab vee ja tuulega
   Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
   Möldri matt ja kõrtsi võlg on maksta (EVS)
   Mõnda juhtub tegijal, magajal ei midagi (EVS)

N

   Naer tuleb naerust (EVS) (naer = nauru)
   Naerult tehtud, tõelt peetud (EVS)
   Naerust tõuseb nutt (EVS)
   Nagu ema, nõnda ka tütar
   Nagu hane selga vesi
   Naine mehe abi, mees naise tugi
   Naine mehe nõu, kübar mehe au (EVS)
   Naine on maja lukk (EVS)
   Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! (EVS)
   Naise ja naise vahet saab sülega mõõta (EVS)
   Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi (EVS)
   Naise pea ja kanapea on ühesugused (EVS)
   Naise võtad, reed, rattad varsti taga (EVS)
   Naise võtad, tüli tuleb majasse (EVS)
   Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega (EVS)
   Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal (EVS)
   Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata (EVS)
   Naistel pikad juuksed, kerge meel (EVS)
   Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa (EVS)
   Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma (EVS)
   Naisterahval on pikemad patsid kui aru (EVS)
   Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus (EVS)
   Narri meest, aga ära narri mehe mütsi! (EVS)
   Narri naist, aga ära narri naise tanu! (EVS)
   Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu (EVS)
   Natuke hea, palju veel parem (EVS)
   Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib) (EVS)
   Neiud noored - noppida (EVS)
   Neli silma näevad rohkem kui kaks (EVS) (neli = neljä)
   Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal (EVS)
   Nii mitu meest, nii mitu meelt (EVS)
   Niine võtad, rihma maksad (EVS)
   Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta (EVS)
   Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku (EVS)
   Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang (EVS)
   Nina mehe nägu (EVS)
   Nina otsa näed, ea otsa ei näe (EVS)
   Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked (EVS)
   Noor inimene on vanast seitse korda taga (EVS) (Noor = nuori)
   Noor jalg jooksma, vana püha pidama (EVS)
   Noor nahk venib, vana rebeneb (EVS)
   Noor veri, noor tahtmine (EVS)
   Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad (EVS)
   Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine (EVS)
   Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad (EVS)
   Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma (EVS)
   Nuiaga lüüakse haavu, sõnaga lüüakse luu katki (EVS)
   Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit! (EVS)
   Nutab mullist naeru (EVS)
   Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed (EVS)
   Nüüd elavad kõik suure võimusega maa pael (EVS) (nüüd = nyt)
   Nüüd on kits kotis ja sarved väljas (EVS)
   Nüüd on konn künka otsas (EVS)
   Nüüd on kõik kanad õrrel (EVS)
   Nüüd on kõik targad tööl (EVS)
   Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas (EVS)
   Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata! (EVS)
   Nälg ajab hundi külasse (EVS) (nälg = nälkä)
   Nälg ei jätä nuga tuppa (EVS)
   Nälg keedab magusa leeme (EVS)
   Nälg kõhus, uhkus südames (EVS)
   Nälg naerab noore naise, tühi kõht tüdruku (EVS)
   Nälg näitab, oht õpetab (EVS)
   Nälg on kõige parem kokk (EVS)
   Nälg paneb karu käppa imema (EVS)
   Nälg roa soolab (EVS)
   Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti (EVS)
   Näljane sööb jänestki (EVS)
   Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EVS)
   Näputäis tõtt parem kui sületäis valet (EVS)
   Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. (EVS)
   Nõid naerab nõida (EVS)
   Nõnda kui mina metsale, nõnda mets minule (EVS)
   Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse (EVS)
   Nõu aitab meest, nõõ hoost (EVS)
   Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega (EVS)

O

   Odav kala, lahja leem (EVS)
   Ole ise mees, pea ka teist meheks! (EVS)
   Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! (EVS)
   Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke ära (EVS)
   Oleks ei ole hea mees (EVS)
   Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale) (EVS)
   Oleks surijaid, küll oleks pärijaid (EVS)
   Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks (EVS)
   Olgu ikka üks pudrukeetja, teised pudrusööjad (EVS)
   Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees (EVS)
   Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks (EVS)
   Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi (EVS)
   Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka (EVS)
   Olgu mis on, üks ta ikka on (EVS)
   Olgu ohuks, kui ei ole rohuks (EVS)
   Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees (EVS)
   Olgu pime või vigane, kui aga isane (EVS)
   Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule (EVS)
   Oma au, oma hais (EVS)
   Oma ei jäta, võõrast ei võta (EVS)
   Oma eit eidekene, võõras eit raisk (EVS)
   Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks (EVS)
   Oma kari, oma kaer (EVS)
   Oma kiit ikka kõige rutemini käes (EVS)
   Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb (EVS)
   Oma kodu koeradki tunnevad (EVS)
   Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene (EVS)
   Oma leib kõige magusam (EVS)
   Oma leib toidab, oma ramm toedab (EVS)
   Oma maa maasikas, võõras maa mustikas
   Oma pesa kuldne pesa (EVS)
   Oma põld, oma põrsas (EVS)
   Oma silm on kuningas (EVS)
   Oma suu on ikka lähem kui teise suu (EVS)
   Oma süüd ei tunne keegi (EVS)
   Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib (EVS)
   Oma tarvidus on kõige parem kubjas (EVS)
   Oma teenitud leib on magus (EVS)
   Oma teenitud leival on saia magu (EVS)
   Oma tehtud töö on meistri töö (EVS)
   Oma tuba, oma luba (EVS)
   Omad jalad viivad, omad jalad toovad (EVS)
   Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
   Omad vitsad kibedad vitsad (EVS)
   Omad vitsad peksavad kõige valusamini (EVS)
   Omaga saab inimene enesele vaenlasi (EVS)
   On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
   On sul häda, kaeba enesele (EVS)
   Ootaja õnge tuleb kala (EVS)
   Ootajal ohjad kaelas (EVS)
   Ootajal pikad silmad (EVS)
   Ootamata võõras, varumata vara (EVS)
   Oras ei ole veel salves (EVS)
   Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest (EVS)
   Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal (EVS) (Ori = orja)
   Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda (EVS)
   Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja (EVS)
   Orjavitsal on ka õis (EVS)
   Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
   Ostad, mis pärast ei ole tarvis, müüd pärast, mis tarvis (EVS)
   Ostad õhtul, vaatad hommikul, ei maksa kaht vähkigi (EVS)
   Ots hea, kõik hea (EVS)
   Otsi ohtu, katsu rohtu (EVS)

P

   Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba (EVS)
   Pada ei ole nii must kui sõimatakse (EVS) (Pada = pata)
   Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad (EVS)
   Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
   Paha ei paranda paha (EVS)
   Paha keel tõstab tüli (EVS)
   Paha mees, parem õnn (EVS)
   Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
   Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
   Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt (EVS)
   Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab (EVS)
   Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti) (EVS)
   Palju kisa, vähe villu (EVS)
   Palju kokki keedavad pudru põhja (EVS)
   Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära (EVS)
   Palju lapsi, laiad silmad (EVS)
   Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll (EVS)
   Palju päid ei sünni ühe mütsi alla (EVS)
   Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi (EVS)
   Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad! (EVS)
   Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
   Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis (EVS)
   Paranda, kui paras aeg! (EVS)
   Paras surmale järele saata (EVS)
   Parast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
   Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda (EVS)
   Parem aasta oodata kui kaks kahetseda (EVS)
   Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda (EVS)
   Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada (EVS)
   Parem avalik vaenlane kui sala sõber (EVS)
   Parem elav väeti laps kui surnud kuningas (EVS)
   Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas (EVS)
   Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata) (EVS)
   Parem haava hoida kui oiata (EVS)
   Parem hea sulane kui halb peremees (EVS)
   Parem hea sõber kui halb peremees (EVS)
   Parem head vähe kui halba palju (EVS)
   Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid (EVS)
   Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud (EVS)
   Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada (EVS)
   Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease (EVS)
   Parem ise teha kui teist käskida (EVS)
   Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia (EVS)
   Parem karta kui kahetseda (EVS)
   Parem kooruke huule käes kui kakuke tuule käes (EVS)
   Parem kurja kannatada kui kurja teha (EVS)
   Parem kurjas kodus, kui lahkes toas
   Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe (EVS)
   Parem lahja laudas kui lihav metsas (EVS)
   Parem lahja rahu kui rasvane riid (EVS)
   Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga (EVS)
   Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda (EVS)
   Parem müüa kui osta (EVS)
   Parem naerda kui nutta (EVS)
   Parem natukesega kui üsna ilma (EVS)
   Parem nõukaupa kui jõukaupa (EVS)
   Parem oja suud sulgeda kui jõe suud (EVS)
   Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib (EVS)
   Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe (EVS)
   Parem omad aganad kui võõra selge leib (EVS)
   Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata (EVS)
   Parem paar pastlaid kui üks saabas (EVS)
   Parem paar viiske kui paljajalu (EVS)
   Parem paigatud riie kui ilus ihu (EVS)
   Parem paluke leiba kui paha sõna (EVS)
   Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta (EVS)
   Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike nälg (EVS)
   Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta (EVS)
   Parem pisike peremees kui suur sulane (EVS)
   Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga (EVS)
   Parem pool muna kui tühi koor
   Parem päeva kuumus kui vihma vilu (EVS)
   Parem sooja surra kui külma koolda (EVS)
   Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida (EVS)
   Parem suuga paluda kui käega võtta (EVS)
   Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat (EVS)
   Parem sõna hammaste taga kui keele peal (EVS)
   Parem söömata magama minna kui murega üles tõusta (EVS)
   Parem targa kiitus kui lolli laitus (EVS)
   Parem tark vaenlane kui loll sõber (EVS)
   Parem tihane kotis kui metsis oksal (EVS)
   Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega (EVS)
   Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
   Parem vaikida kui vaielda (EVS)
   Parem vana habeme all kui noore piitsa all (EVS)
   Parem vana king kui paljas jalg (EVS)
   Parem vana varjul kui noore ilul (EVS)
   Parem varblane peos kui kümme katusel (EVS)
   Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel (EVS)
   Parem viis viljaga kui kuus näljaga (EVS)
   Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane (EVS)
   Parem üks, kaks hüppamas kui viis, kuus vingumas (EVS)
   Parem üks sant totta kui üheksa (EVS)
   Parem üks suur kui kaks väikest (EVS)
   Parem üks vana sõber kui kaks uut (EVS)
   Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel
   Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast (EVS) (Patt = synti)
   Patt on hinge peremees (EVS)
   Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele) (EVS)
   Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema (EVS) (Pea  = pää)
   Pea nagu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse ilusast näost lugu pidajale) (EVS)
   Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku (EVS)
   Pea pool suud kinni! (EVS)
   Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
   Peaga ei pääse keegi läbi seina (EVS)
   Peast vaadatakse peigu, jalast neidu (EVS)
   Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda (EVS)
   Peremees ees, sulane järel (EVS) (Peremees = isäntä)
   Peremees hulgub, ori magab väsimust (EVS)
   Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib (EVS)
   Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba (EVS)
   Peremees tüves, sulane ladvas (EVS)
   Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse (EVS)
   Peremehe jäljed väetavad põldu (EVS)
   Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved (EVS)
   Peremehe silm teeb loomad rammusaks (EVS)
   Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt (EVS)
   Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma (EVS)
   Pese kasukat, aga ära tee märjaks! (EVS)
   Pesule suvel suuri uhtumisi, talvel targu väänamista (EVS)
   Petis peksab iseennast (EVS)
   Pettusel on lõhkine kuub (EVS)
   Piip ligem kui naine (EVS) (Piip = piippu)
   Piipu valva nagu varast öösi, muidu riisub su puupaljaks (EVS)
   Pikast ilust tõuseb pill (EVS)
   Pikem jalg astub pikemad sammud (EVS)
   Pikk vikat niidab laia kaare (EVS)
   Pikka puud ei lasta taevasse kasvada (EVS)
   Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi (EVS)
   Pill pika ilu järele, lall laia rõõmu peale (EVS)
   Pill pinu taga, torm toa taga, sõrmiline sõnnikul (EVS)
   Pill tuleb pika ilu peale (EVS)
   Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas (EVS)
   Pilliga viidi, pisarail toodi (EVS)
   Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele (EVS)
   Pime kana leiab ka tera (EVS)
   Pime õues - piits peos; koit õues - kott seljas; valge õues - vagu taga (EVS)
   Pimeda silmad sõrmede otsas (EVS)
   Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur (EVS) (Pisike = pikkuinen)
   Pisike pind sõrmes, suur valu (EVS)
   Pisike säde teeb suure tule (EVS)
   Pisikene pada keedab parema leeme (EVS)
   Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed, suured mured (EVS)
   Pisikesed pajad keevad ruttu üle (EVS)
   Piskust tööst saab enam kui suurest seisust (EVS)
   Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
   Pisut lapsi, palju leiba (EVS)
   Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta (EVS)
   Pojast põlv muutub (EVS)
   Port ei usu puhast ega varas vaga (EVS)
   Pudelid on - purjutada (EVS) (Pudel = pullo)
   Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi (EVS)
   Puu ei kasva oksata ega liha kondita (EVS)
   Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure (EVS)
   Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt (EVS)
   Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus (EVS)
   Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu (EVS)
   Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana (EVS)
   Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle (EVS) (Päev = päivä)
   Päeva lõhud, aasta parandad (EVS)
   Päeviti ela, aasta mõtle ette (EVS)
   Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale (EVS)
   Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
   Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi (EVS)
   Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab (EVS)
   Pööra sõna suus enne kolm korda ümber kui välja ütled (EVS)
   Põld põline toitja (EVS) (Põld = pelto)
   Põld põllumehe piimalehm (EVS)
   Põlenud laps kardab tuld (EVS)
   Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba (EVS)
   Põllu nägu näitab põllumehe tegu (EVS)
   Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab (EVS)
   Põrm ei lahku maast (EVS) (Põrm = tomu)
   Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane (EVS)
   Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad (EVS)

R

   Rahaahnus on kõige kurja juur (EVS)
   Raha ajab (paneb) rattad käimä (EVS)
   Raha hea sulane, aga paha peremees (EVS)
   Raha jookseb raha juurde (EVS)
   Raha murrab rauda (EVS)
   Raha olgu loetud, hobune seotud (EVS)
   Raha on hinge varas (EVS)
   Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida (EVS)
   Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida (EVS)
   Raha tuli tulema ja vesi minema (EVS)
   Rahal ei ole silmi peas (EVS)
   Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna (EVS)
   Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab (EVS)
   Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks (EVS)
   Rahu võidab raha (EVS)
   Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida (EVS)
   Raske on rebasel regi vedada (järele võtta) (EVS)
   Raske õppustel, kerge lahingus
   Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam (EVS) (Raud = rauta)
   Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
   Rebase kavaluse võidab karu (EVS) (Rebane = kettu)
   Rebasel on enam kui üks urgas (EVS)
   Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
   Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda (EVS)
   Riided teevad mehe meheks (EVS)
   Riie ei riku meest (EVS)
   Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib (EVS)
   Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (EVS)
   Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte (EVS)
   Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal (EVS)
   Rikas see, kes vähega läbi saab (EVS)
   Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on (EVS)
   Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest (EVS)
   Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad (EVS)
   Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad (EVS)
   Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele (EVS)
   Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
   Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus (EVS)
   Rikkal on enem sõpru kui kehval (EVS)
   Rikkal raha, vaesel lapsed (EVS)
   Rikkal suur pea, vaesel suured jalad (EVS)
   Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine! (EVS)
   Rohunina tärkab, künnimees ärkab (EVS)
   Ronk ja ronk on kokku kaks ronka (EVS)
   Roobi suits ja tuki ving on saksa surm (EVS)
   Rooste sööb rauda, kurvastus südameid (EVS)
   Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal (EVS)
   Rublane nimi, kopikane amet (EVS)
   Rukis maja peremees (EVS)
   Rukki pea kõrge, aga ise kerge (EVS)
   Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga (EVS)
   Rumal näeb palju vaeva (EVS)
   Rumal peab targema ori olema (EVS)
   Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski (EVS)
   Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama (EVS)
   Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada (EVS)
   Rumala aknad on alati tuhmid (EVS)
   Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib (EVS)
   Rumalale peab ruumi andma (EVS)
   Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata (EVS)
   Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel (EVS)
   Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril (EVS)
   Rutta, aga pikkamööda (EVS)
   Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
   Ruttu tehtud rumal töö! (EVS)
   Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast (EVS)
   Räägi hundist, hunt aia taga (EVS)
   Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime! (EVS)
   Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps! (EVS)
   Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
   Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas) (EVS)
   Rääkimine hõbe vaikimine kuld
   Rääkimine kopik, vaitolemine kaks (EVS)

S

   Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru (EVS)
   Saaja ikka saab, saagu suhu või silma (EVS)
   Saapa õigus suurem kui pastla õigus (EVS)
   Saia ei saja taevast maha (EVS)
   Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta (EVS)
   Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt (EVS)
   Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise! (EVS)
   Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen (EVS)
   Saksa katel keeb salaja (kaua) (EVS)
   Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi (EVS)
   Saksa uni on sandi söömaaeg (EVS)
   Salaja tehakse , avalikult nähakse (EVS)
   Salajutt läheb haisema (EVS)
   Samet ja siid teevad leeme lahjaks (EVS)
   Sandi vagu pikk, oder ahtakene (EVS)
   Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse (EVS)
   Sandile anna, aga ära santi andidega tappa! (EVS)
   Sant otsib naist, naine enese kõrvas (EVS)
   Sant tänab kuni suu märg (EVS)
   Sea kaup ei sünni kotis, mõrsja kaup ei ukse taga (EVS)
   Seda lammast pöetse, kel villa on (EVS)
   Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades (EVS)
   Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele (EVS)
   See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada (EVS)
   See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea (EVS)
   See on teatud, mis elatud (EVS)
   Segases vees hea kalu püüda (EVS)
   Seisev vesi läheb haisema (EVS)
   Seitse ei oota üht (EVS)
   Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda (EVS)
   Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata (EVS)
   Sel jutul ei ole otsa ega aru (EVS)
   Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab (EVS)
   Seltsis segasem, hulgas hubasem (EVS)
   Seni poeg poeg, kui naise võtab (EVS)
   Seni põlv põlvekene, kui pole suul sulgejada ega keelel köitjada (EVS)
   Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab (EVS)
   Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud
   Sepik sööb vana leiva ära (EVS)
   Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine (EVS)
   Sikul sarved enese (selja) poole (EVS)
   Sile kass, teravad küüned
   Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest (EVS)
   Silm kuningas, käsi tegija (EVS)
   Silm on hinge peegel (EVS)
   Silm on ihu küünal (EVS)
   Silmad jäid õue (EVS)
   Silmad näevad enam kui silm (EVS)
   Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda (EVS)
   Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab (EVS)
   Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest (EVS)
   Sina härra, mina härra - kes meist teed annab? (EVS)
   Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! (EVS)
   Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob (EVS)
   Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam (EVS)
   Sirbi järele käib ader (EVS)
   Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
   Sitika vilul lähevad laisad tööle (EVS)
   Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad (EVS)
   Sits kehva siis (EVS)
   Soe tuba, magus jutt (EVS)
   Soe vihm vend, udu onupoeg (EVS)
   Soojalt suhu, palavalt parda (EVS)
   Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib (EVS)
   Sool kehva leeme (supi) maoks (EVS)
   Sool, leib teeb paled punaseks (EVS)
   Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid (EVS)
   Sugulased omad, kaup võõras (EVS)
   Suits ei tõuse ilma tuleta (EVS)
   Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks (EVS)
   Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe (EVS)
   Surm ei küsi aega taga (EVS) (Surm = kuolema)
   Surm jala all iga päev (EVS)
   Surm ligemal kui särk ihul (EVS)
   Surm suus, kalm kaelas (EVS)
   Surma eest ei või ükski ära joosta (EVS)
   Surma ette ei saa keegi kätt panna (EVS)
   Surma vastu pole rohtu (EVS)
   Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua (EVS)
   Surnu suu ei tunnista ja vangitorni müüridel ei ole kõrva (EVS)
   Suu ees magus, selja taga mõru (EVS)
   Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja (EVS)
   Suu on südame tulk (mõõt) (EVS)
   Suu seatagu sekki mööda (EVS)
   Suu suurem kui mees (naine) ise (EVS)
   Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi (EVS)
   Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole (EVS)
   Suule kui hunt, tööle kui sant (EVS)
   Suur jalg, suured saapad, suur käsi, suured kindad (EVS)
   Suur kukub suuresti (EVS)
   Suur laev mingu merde, lootsik jäägu randa (EVS)
   Suur mees, suur särk (EVS)
   Suur pere, suur kõht (EVS)
   Suur suurele, peen peenele (väike väikesele) (EVS)
   Suur süuakse ära, piskuga elatakse ka (EVS)
   Suur tükk ajab suu lõhki (EVS)
   Suur vara, suur mure (EVS)
   Suured söömad, suured joomad (EVS)
   Suured söömad, suured saamad (EVS)
   Suurus suretab, kangus kaotab (EVS)
   Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud (EVS)
   Suust läheb tõbi sisse (EVS)
   Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda (EVS)
   Suvel silmad, talvel hambad (EVS)
   Suvi ja talv taplevad teineteisega (EVS) (Suvi = kesä)
   Suvi kogub, talv sööb (EVS)
   Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla (EVS)
   Suvine rand ei pea kaua jääd (EVS)
   Suvine tund enam kui talvine päev (EVS)
   Säde teeb suure tule, sõna suure tüli (EVS)
   Südamel ei ole akent sisse vaadata (EVS) (Süda = sydän)
   Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa (EVS)
   Sügis söödab, kevad kurnab (EVS) (Sügis = syksy)
   Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest (EVS)
   Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves (EVS)
   Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki (EVS)
   Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad (EVS)
   Sündinud asju ei või parata (EVS)
   Süsi hakkab söest (EVS) (Süsi = hiili)
   Süü ühte, patt pooleks (EVS)
   Süüd katlal, süüd kaanel (EVS)
   Süüd rokal, süüd vasikal (EVS)
   Süües kasvab isu (EVS)
   Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki (EVS) (Sõber = ystävä)
   Sõber koorib sõbra (naabri) püksid (EVS)
   Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid (EVS)
   Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest (EVS)
   Sõber sülitab sõbra tasku (EVS)
   Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks (EVS)
   Sõber vesi niisama kui vaenalse mesi (EVS)
   Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda (EVS)
   Sõpra tuntakse häda-ajal (EVS)
   Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad (EVS)
   Sõna magusam hammaste taga kui suust väljas (EVS) (Sõna = sana)
   Sõna murrab meeste meele (EVS)
   Sõna päästab, sõna sõlmib (EVS)
   Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt (EVS)
   Sõna vägi suurem kui sõjavägi (EVS)
   Sõnad ei tasu võlga (EVS)
   Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam kätte (EVS)
   Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk (EVS)
   Sõnast meest, härga sarvest (EVS)
   Sõnnik põllumehe kuld (EVS)
   Sõprus on väärt rohkem kui raha
   Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad (EVS) (Sõrm = sormi)
   Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües (EVS)
   Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel (EVS)
   Söö, mis küps, räägi, mis tõsi (EVS)
   Söö seni kive kuni kännud kasvavad (EVS)
   Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka (EVS)
   Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast (EVS)
   Sööjä käsi pikk, lööja käsi lühike (EVS)
   Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal (EVS)
   Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale (EVS)
   Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale (EVS)
   Sööma ajal käsi pikk (EVS)
   Söömal ei ole kubjast (EVS)
   Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia (EVS)
   Söömata magama, löömata üles (EVS)
   Sööme kui saame (EVS)
   Söömise juures ei ole kubjast vaja (EVS)
   Söön sütt, salvan saue (EVS)
   Söönu hingab, tõbine oigab (EVS)
   Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema (EVS)
   Söötinud põld tahab teravat äket (EVS)

T

   Taar söök, taar jook, taar töö ka (EVS)
   Taba keelab varast, taba varjab maja (EVS)
   Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda (EVS)
   Taha viskad, eest leiad (EVS)
   Tahad head, ära tee kellelegi kurja! (EVS)
   Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha (EVS)
   Tahtmine õige, saamine vaene (halb) (EVS)
   Takka järele Tallinna mees tark (EVS)
   Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad (EVS)
   Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära (EVS)
   Talupoja tütar talupoja naiseks (EVS)
   Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega (EVS)
   Talv ajab ahju taga (EVS)
   Talv ajab karu pesasse (EVS)
   Talv ei tule ühega ega lähe kahega (EVS)
   Talv kisub kindad taskust (EVS)
   Talvel kahe mehe jõud (EVS)
   Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk (EVS)
   Tantsib täna, küll homme puhub pilli (tantsi, tantsi täna jne.)! (EVS)
   Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega (EVS)
   Targem annab järele (EVS)
   Tarkus läheb takkapoolt sisse (EVS)
   Tarkus on enam kui rikkus (EVS)
   Tarkus on hinge tervis (EVS)
   Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem (EVS)
   Tasa ja targu, madalasti ja märgu (EVS)
   Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad (EVS)
   Tasa sõuad, kaugele jõuad
   Tasane käib targu, madal märgu (EVS)
   Tea palju, räägi vähe! (EVS)
   Tee enne, kiida pärast! (EVS)
   Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele (EVS)
   Tee head või kurja, leiad head või kurja eest (EVS)
   Tee ise, teeta teisi, käi ise ja käse muid! (EVS)
   Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast! (EVS)
   Tee tööd higiga, sööd leiba himuga! (EVS)
   Tee tööd ja palu Jumalat! (EVS)
   Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta! (EVS)
   Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva! (EVS)
   Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal! (EVS)
   Tee õigust, siis pole karta kedagi! (EVS)
   Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed! (EVS)
   Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole (EVS)
   Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka (EVS)
   Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga (EVS)
   Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei too malkagi (EVS)
   Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga (EVS)
   Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest (EVS)
   Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi (EVS)
   Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi (EVS)
   Tegijal tööd, magajal und (EVS)
   Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse (EVS)
   Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski (EVS)
   Teine jalg hauas, teine haua äärel (EVS)
   Teine koer tunneb teist (EVS)
   Teine naine on ümmardaja (EVS)
   Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest (EVS)
   Teine söödab, teine sõidab (EVS)
   Teine talu, teine taar (EVS)
   Teise haigus puu küljes (EVS)
   Teise seljast on hea rihma lõigata (EVS)
   Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne. (EVS)
   Teise valu kivi küljes (häda puu küljes) (EVS)
   Teisel maal teine viis (EVS)
   Teises peos naer, teises nutt (EVS)
   Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)
   Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil! (EVS)
   Terav kirves leiab kivi
   Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale (EVS)
   Tervisega ei või kaubelda, ehk: ega jne. (EVS)
   Tihase ramm on nokas (EVS)
   Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues (EVS)
   Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine (EVS)
   Tuim tööle, kärme suule (EVS)
   Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed! (EVS)
   Tuleb aeg, tuleb nõu (EVS)
   Tulel lai käsi, veel sügavam vagu (EVS)
   Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks (EVS)
   Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat (EVS)
   Tuli kõige peremees (EVS)
   Tuli tõuseb, vesi vajub (EVS)
   Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma (EVS)
   Tuul ja meel pööravad ruttu (EVS)
   Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore (EVS)
   Tuul on teise inimise abi (EVS)
   Tuul toidab joodikut, vesi elatab (EVS)
   Tuul toob tervista, pilved pikka igada (EVS)
   Tuul toonud, vesi viinud (EVS)
   Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub (EVS)
   Tuulest ei või elada (EVS)
   Tühjad pead ikka püsti (EVS)
   Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss) (EVS)
   Tüdrukuna tui, naisena nui (EVS)
   Tühi kott ei seisa püsti (EVS)
   Tühi kõht ajab tööd tegema (EVS)
   Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane (EVS)
   Tühi kõht on kõige parem kokk (EVS)
   Tühi kõht teeb leivale saia magu (EVS)
   Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile (EVS)
   Tühja kõhuga on raske vilet puhuda (EVS)
   Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte (EVS)
   Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli (EVS)
   Tüli ei too tulu (EVS)
   Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab (EVS)
   Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt (EVS)
   Tülitsejal vesine leem (EVS)
   Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune (EVS)
   Tütar toob pidu peresse (EVS)
   Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub (EVS)
   Tütarlaps tööta kui teekäija vööta (EVS)
   Täis kõht ei küsi süüa (EVS)
   Täis kõht ei usu tühja kõhtu (EVS)
   Täis mõõt, täis raha (EVS)
   Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb (EVS)
   Täna helmes, homme mullas (EVS)
   Täna kuld, homme muld (EVS)
   Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki (EVS)
   Täna mulle, homme sulle (EVS)
   Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud (EVS)
   Tänamata karu lükatakse auku tagasi (EVS)
   Tänamata meel maailma palk (EVS)
   Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS)
   Tõbi toidab, aga ei kosuta (EVS)
   Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega (EVS)
   Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub) (EVS)
   Tõmba hinge, tee tööd! (EVS)
   Tõnisepäeval murtakse talve selg
   Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks (EVS)
   Tõotamisel ei ole hända taga (EVS)
   Tõotus ajab sandi ukse eest ära (EVS)
   Tõotus (lubamine) ka hea mees (EVS)
   Tõsi kui aamen kirikus (EVS)
   Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk (EVS)
   Tõsi kuulaja, vale nägija (EVS)
   Tõsi tõeks, vale valeks (EVS)
   Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat (EVS)
   Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid! (EVS)
   Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal (EVS) (Töö = työ)
   Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees (EVS)
   Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole (EVS)
   Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
   Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost (EVS)
   Töö kardab meistrit
   Töö kiidab iseennast (EVS)
   Töö kiidab tegijat, loom loojat (EVS)
   Töö maksab kopika, amet kaks (EVS)
   Töö on lolli teha
   Töö on auasi
   Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta (EVS)
   Töö on rikkuse alus
   Töö kiidab tegijat
   Töö tehtud, hea hingata (EVS)
   Töö teisele, õpetus omale (EVS)
   Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks) (EVS)
   Töö töö ajal, jutt jutu ajal (EVS)
   Töö õpetab tegijat (EVS)
   Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones (EVS)
   Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus (EVS)
   Tööl viha juur, aga magus vili (EVS)
   Tööta ei saa ükski süüa (EVS)
   Töötegijale teng, hoolekandjale kaks (EVS)

U

   Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi (EVS)
   Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile (EVS) (Uhkus = ylpeys)
   Uhkus hukutab, kangus kaotab (EVS)
   Uhkus istub huule peal (EVS)
   Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta (EVS)
   Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist (EVS)
   Umbrohi visa kaduma (EVS)
   Unekotist ei saa iial töötegijat (EVS)
   Unest ei saa pätsi (EVS)
   Uni ajab oma aega taga (EVS)
   Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki (EVS)
   Uni maitseb lapsel magusam kui vanal (EVS)
   Uni nõuab ikka oma (EVS)
   Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta (EVS)
   Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima (EVS)
   Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles! (EVS)
   Unustab hoidja, ei unusta püüdja (EVS)
   Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse (EVS)
   Unustatud asi langeb lausa vette (EVS)
   Unustamine parem kui kättemaksmine (EVS)
   Uppuja hakkab õlekõrrest kinni (EVS)
   Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi (EVS)
   Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles (EVS)
   Usinus austus, laiskus häbistus (EVS)
   Usinus toob leiba, laiskus nälga (EVS)
   Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama
   Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad! (EVS)
   Usu suu sõbrale, aga ära usu südant! (EVS)
   Uued ajad, uuet asjad (EVS)
   Uued luuad pühivad hästi (EVS)
   Uued rattad käivad raskesti (EVS)
   Uus kuu, uued ilmad (EVS)
   Uus luud pühib (hästi) puhta toa (EVS)
   Uus ratas jookseb raskelt (EVS)
   Uus sukk, vana auk (EVS)
   Uus sõel varna, vana seina äärde (EVS)

V

   Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! (EVS)
   Vaene ei ole see, kel vähe, vaid see, kes palju tartvitab (EVS) (Vaene = köyhä)
   Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga (EVS)
   Vaene laseb silmist suhu (EVS)
   Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog) (EVS)
   Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu (EVS)
   Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub (EVS)
   Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta (EVS)
   Vaene vaestega, vares varestega (EVS)
   Vaenlaselt võid ka head õppida (EVS)
   Vaesel ikka vaese aru (EVS)
   Vaesel palju vaakujaid (EVS)
   Vaesel pole toitu valida (EVS)
   Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse) (EVS)
   Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada (EVS) (Vaev = vaiva)
   Vaev teeb vanaks ja mure mustaks (EVS)
   Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas (EVS)
   Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks (EVS)
   Vaga veri ei värise (EVS) (Vaga =  rauhallinen)
   Vagas vees enam mutikaid kui käredas (EVS)
   Vagu lambaid mahub palju ühte lauta (EVS)
   Vahetajale jäävad valjad (EVS) (Vahetaja = vaihtaja)
   Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi (EVS)
   Vaitolemine kõige parem vastus (EVS)
   Vale kuradi peapadi (EVS)
   Vale on jutu jätkuks (EVS)
   Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse (EVS)
   Valekeel ajab maailma põlema (EVS)
   Valel lühikesed jalad (jäljed) (EVS)
   Valelik teeb rohkem keelega kui meelega (EVS)
   Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga) (EVS)
   Valetaja pea suitseb (EVS)
   Valgus naerab pimeduse tööd (EVS)
   Valu (on) valmis ülekohut mõistma (EVS)
   Valmista talvel rattaid, - siis võid suvel sõita (EVS)
   Vana arm ei hallita (roosteta) (EVS) (Vana = vanha)
   Vana arm vana karm
   Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus (EVS)
   Vana hunt, kõva kont
   Vana inimene ja heinakoorem on üks (EVS)
   Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida (EVS)
   Vana karu ei õpi tantsima (EVS)
   Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub (EVS)
   Vana koer valet ei haugu (EVS)
   Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune (EVS)
   Vana mees, varsa aru (mõtted) (EVS)
   Vana nähtud, uus nägemata (EVS)
   Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga (EVS)
   Vana rebast raske püüda (EVS)
   Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab (EVS)
   Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta (EVS)
   Vana tee, vana sõber (EVS)
   Vana vits ei kõlba enam väädiks (EVS)
   Vanad nõule, noored teole (EVS)
   Vanad päevad, vaeva päevad (EVS)
   Vanal on sitkem hing kui kassil (EVS)
   Vanal surm silma ees, noorel selja taga (EVS)
   Vanal valus hammas (EVS)
   Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam (EVS)
   Vanal varese, noorel nugise silmad (EVS)
   Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna (EVS)
   Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega (EVS)
   Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana (EVS)
   Vanasõna - vanahõbe (EVS)
   Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta (EVS)
   Vanasõnad on kuldsed sõnad
   Vanasõnal kuldsisu (EVS)
   Vanasõnal valged jalad (EVS)
   Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela (EVS)
   Vanema hool on enam kui noorema töö (EVS)
   Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes (EVS)
   Vanker sõimab talve (EVS)
   Vanne on varga tänu (EVS)
   Vanne salvab oma sünnitajat (EVS)
   Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota (EVS)
   Vanus võidab, aiatagune tahab (EVS)
   Vara naerdakse, hilja nutetakse (EVS)
   Varane kaer, raske kaer (EVS)
   Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka) (EVS)
   Varane vasikas läheb metsa (paska) (EVS)
   Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi (EVS)
   Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas (EVS)
   Varas otsib öö hõlmast varju (EVS)
   Varas vannub vastu kuni võllani (EVS)
   Varas varastab varga takka (EVS)
   Varastatud karul ei kasva karvu (EVS)
   Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära (EVS)
   Varastatud leival veri sees (EVS)
   Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi (EVS)
   Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad (EVS)
   Vares ei lähe valgeks, kui palju ka pesed (EVS)
   Vares vaagub ise oma pesa üles (EVS)
   Vares vaagub vahetaja värava suus (EVS)
   Vares vara sadu vaagub, õhtu hilja head ilma (EVS)
   Vares varese silma ei noki (EVS)
   Vares varesega, harakas harakaga (EVS)
   Varga vargus kaob kui vesi sõelast (EVS)
   Vargal varga õnn (EVS)
   Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed (EVS)
   Vargus tuleb omal ajal valgele (EVS)
   Varjus jahedam elada (EVS)
   Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus (EVS)
   Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast (EVS)
   Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada (EVS)
   Veel ei ole oksa, lainel latva (EVS)
   Veli oma veli, teng võõras vahel (EVS)
   Veli võlg võttes, vennikene makstes (EVS)
   Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene (EVS)
   Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen (EVS)
   Veri hoiab vere poole (EVS)
   Veri paksem kui vesi (EVS)
   Veri vihkab verevaeva (EVS)
   Vesi ikka vesi, veri veri (EVS)
   Vesi jääb veeks, vili väeks (EVS)
   Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti (EVS)
   Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku (EVS)
   Vesi vaese piima jätk (EVS)
   Viha ei kõlba asjaajajaks (EVS)
   Viha laastab linnad ja põletab puud (EVS)
   Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest (EVS)
   Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese (EVS)
   Vihma käest räästa alla (Vihm = sade)
   Vihma sajab laisale, hea ilm virgale (EVS)
   Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks (EVS)
   Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes (EVS)
   Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib (EVS) (Viin = viina)
   Viin metsavahi nõid (EVS)
   Viin on kuradi käsiraha (EVS)
   Viin tapab joojat (EVS)
   Viin toob viletsuse majasse (EVS)
   Viin võtab mehe meele (EVS)
   Viina vits on valus (EVS)
   Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre (EVS)
   Viinapudel põrgu pass (EVS)
   Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal (EVS)
   Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama (EVS)
   Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama (EVS)
   Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab (EVS)
   Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget suul õpetatakse) (EVS)
   Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab (EVS)
   Viletsus lahkub vingudes (EVS)
   Vili väljal ei ole veel kotis (EVS)
   Virk ema, laisad lapsed (EVS)
   Virk käsi leiab igal pool leiba (EVS)
   Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab (EVS)
   Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib (EVS)
   Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas
   Voolas vesi ei lange ikka merre (EVS)
   Voon läheb vähjalt villu otsima (EVS)
   Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab (EVS)
   Väike (pisike) ratas veereb ikka ees (EVS)
   Väike varas võlla, suur tõlda (EVS)
   Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas (EVS)
   Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa (EVS)
   Väsib andja, ei väsi võtja (EVS)
   Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu (EVS)
   Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg) (EVS)
   Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama! (EVS)
   Võitud vanker ei karju (tänita) (EVS)
   Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld (EVS)
   Võlg teeb vaese orjaks (EVS)
   Võlg võõra oma (EVS)
   Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja (EVS)
   Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
   Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsega (EVS)
   Võta peopesast karvu või vähi seljast villu (EVS)
   Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema (EVS)
   Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse (EVS)
   Võta silm näppu, - küll siis seletad (EVS)
   Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant! (EVS)
   Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole (EVS)
   Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale (EVS)
   Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb (EVS)
   Võõra leib valus süüa (EVS)
   Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla (EVS)
   Võõrad teevad, võõrad viivad (EVS)
   Võõrad veised ei seisa karjas (EVS)
   Võõral laudil leib kõrges (EVS)
   Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita (EVS)
   Võõras on võlu peres (EVS)
   Võõras raha kõrvetab tasku (EVS)
   Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas (EVS)
   Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka (EVS)
   Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva (EVS)
   Võõrast nahast kerge kingi lõigata (EVS)
   Võõrast veist teised ikka pusklevad (EVS)

Õ

   Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
   Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli (EVS)
   Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi (EVS)
   Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale (EVS) (Õhtu = ilta)
   Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega (EVS)
   Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele (EVS)
   Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud (EVS)
   Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise (EVS)
   Õige sõber kaalub enam kui kuld (EVS)
   Õigus elab kõige vanemaks (EVS) (õigus = oikeus)
   Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel (EVS)
   Õigus nii kuidas mõistetakse (EVS)
   Õigus otsas, kohus kotis (EVS)
   Õigus peab ikka õiguseks jääma (EVS)
   Õigus ülem kui kohus (EVS)
   Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal (EVS)
   Õiguse vastu ei saa ükski (EVS)
   Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda (õlu = olut)
   Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada (EVS)
   Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad) (EVS) (õnn = onni)
   Õnn ja õnnetus käivad paaris (EVS)
   Õnn leidjal, kahju kaotajal (EVS)
   Õnne mööda mees elab (EVS)
   Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa (EVS)
   Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub (EVS)
   Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra (EVS)
   Õnnes vaata ette, õnnetuses looda (EVS)
   Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha (EVS)
   Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline (EVS)
   Õnnetus ei hüüa tulles
   Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus (EVS)
   Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi (EVS)
   Õnnetus õpetab (EVS)
   Õnnetuse eest ei saa ära joosta (EVS)
   Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse (EVS)
   Õpeta hundi poega murdma! (EVS)
   Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
   Õpi iseennast tundma! (EVS)
   Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! (EVS)
   Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!

Ä

   Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! (EVS)
   Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga! (EVS)
   Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! (EVS)
   Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! (EVS)
   Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
   Ära enne hurjuta kui hunti polegi! (EVS)
   Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p-e külge puutub! (EVS)
   Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud! (EVS)
   Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja! (EVS)
   Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata! (EVS)
   Ära kanna vett merre! (EVS)
   Ära katsu koera karvust, vaid hambust! (EVS)
   Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! (EVS)
   Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud! (EVS)
   Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks! (EVS)
   Ära kiida iseennast, lase teised kiita! (EVS)
   Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud! (EVS)
   Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! (EVS)
   Ära kiida suve enne sügist! (EVS)
   Ära kiida vilja enne jaani! (EVS)
   Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma! (EVS)
   Ära kõnele tuule poole! (EVS)
   Ära laida leiba ega kiida kõhtu! (EVS)
   Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita! (EVS)
   Ära mehi loe, vaid kaalu! (EVS)
   Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! (EVS)
   Ära mine üle vee vett otsima! (EVS)
   Ära müü enne karu nahka kui karu käes! (EVS)
   Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära! (EVS)
   Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks! (EVS)
   Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma! (EVS)
   Ära põlga esimest õnne ära! (EVS)
   Ära sulgi enne nopi, kui lind käes! (EVS)
   Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! (EVS)
   Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! (EVS)
   Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
   Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS)
   Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani! (EVS)
   Ära unusta turule minnes silmi koju! (EVS)
   Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)
   Ära usu ilma, ilm ajab puru silma! (EVS)
   Ära usu suure saks suud! (EVS)
   Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
   Ära võta võõra vara! (EVS)
   Ära õmble jämetad kotti siidiga! (EVS)
   Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha (EVS)

Ö

   Öö ees, surm selja taga (EVS) (Öö = yö)
   Öö ei ole kellegi sõber (EVS)
   Öö on varga vari (EVS)
   Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
   Öökull ja koi pelgavad päevavalgust (EVS)
   Ööl on üheksa poega, päeval mõnda (mitu) mõtet (EVS)

Ü

   Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata (EVS)
   Ühe kahju, teise kasu (EVS)
   Ühe käega ei saa sõlme siduda (EVS)
   Ühe muna sisse ei mahu kaks rebu (EVS)
   Ühe naise lõimed, üheksa naise kude (EVS)
   Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja) (EVS)
   Ühe õnnetus, teise õnn (EVS)
   Ühe surm, teise leib (EVS)
   Üheksa ametit, kümnes nälg (EVS) (Üheksa = yhdeksän)
   Üheksa korda mõtelda, üks kord teha (EVS)
   Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks (EVS)
   Ühele varblasele palju, kahele vähe (EVS)
   Ühes vaadis ei või kahesugust õlut olla (EVS)
   Ühest kõrvast sisse, teisest välja (EVS)
   Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma (EVS)
   Ühtegi head ei saa ilma vaevata (EVS)
   Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema (EVS) (Üks = yksi)
   Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem (EVS)
   Üks hüüab üht taga, teine teist (EVS)
   Üks häda sööb teise ära (EVS)
   Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna (EVS)
   Üks käsi ei pese üksi (EVS)
   Üks lammas määgib, kõik talled lähevad (EVS)
   Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata
   Üks mädamuna rikub kõige pudru ära (EVS)
   Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas (EVS)
   Üks "on" parem kui kaks "küll saad" (EVS)
   Üks pada sõimab teist mustaks (EVS)
   Üks patt otsib teist taga (EVS)
   Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal (EVS)
   Üks päev kaebab teist taga (EVS)
   Üks pääsuke ei tee veel kevadet (EVS)
   Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända (EVS)
   Üks sõrm niisama armas kui teine (EVS)
   Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut (EVS)
   Üks säh! parem kui kaks: küll saab (EVS)
   Üks teeb kõikidele, kõik ühele (EVS)
   Üks teeb, üheksa kuulevad (EVS)
   Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke (EVS)
   Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda (EVS)
   Üks ülem, üheksa alamat (EVS)
   Ükski ei ela söömata ega joomata (EVS)
   Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse (EVS)
   Ükski meister pole meistriks sündinud (EVS)
   Ükski rebane unes kana kinni ei võta (EVS)
   Ükski tark pole taevast tulnud (EVS)
   Ükski öö ei ole ilma täheta (EVS)
   Ükskord hüvasti, kaks kord kaunisti, kolmas kord koguni ilma (EVS) (Kord = kerta)
   Ükskord ikka lõõg täis saab (EVS)
   Ükskord petad koera luuga, teine kord ei peta lihagagi (EVS)
   Ülekohtul pole ilmaski hinda (EVS)
   Ülekohtuse kotil on auk põhjas (EVS)
   Ülekohus ei seisa kotis (EVS) (Ülekohus = vääryys)
   Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs
   Üürikeseks teisele, eluajaks enesele (EVS)

Lähteet

• EVS = Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929